Need päevad on minu : ühe kevade ja suve vinjetid

206, [1] lk. ; 20 cm

Ühe kevade ja suve vinjetid

«Kui jõudsin tagasi vanasse palkmajja, ümbritses mind tihe vaikus. Tuba oli täitunud hõbedase hommikuvalgusega – tardunud hall kattis maad. Ööbik oli lennanud tagasi tiigi juurde, laksutas seal.
Kunagi ei tea, millal su hing kavatseb endisest vormist välja rabelda, kuid hetkel tundsin, et betoonsurutis, mille olin kunagi enesekaitseks valanud, on hakanud murenema. Kui lihtne see praegu tundub: eemaldu sundusest, jõhkratest süüdistustest, ja sa voolad energiast üle. Miks ma varem pole selle peale tulnud, et elamise viis võib ka töö olla? Sest ma polnud vaba. Nüüd olen. Lõpuks võin olla see, kes ma tegelikult olen...