Lepakoselt professoriks : Jaan Lepajõe teaduslik-pedagoogiline ja kultuurilooline tegevus
6.00€

Lepakoselt professoriks : Jaan Lepajõe teaduslik-pedagoogiline ja kultuurilooline tegevus

Tartu : A. Joandi, 2008
Pehmes köites, heas korras

Elulood, mälestused | Pedagoogika,haridus...

Võtmesõnad: persoonid

54 lk. : ill., portr. ; 21 cm ; [toimetajad Anneli Sihvart, Kersti Taal ; kaanekujundus: Maarika Tang]


Põllumajandusteaduste doktor, professor Jaan Lepajõe (3.III 1928-9.IV1999) sünnitalu asub Lepakosel Navesti jõe lõunapoolsel kaldal Kaansoo lähedal. Kolmandal märtsil sel aastal möödus tema sünnist 80 aastat
Vanemate kodu ja lapsepõlv Lepakosel
Viimase paari-kolmesaja aasta kestel on Lepakoselt sirgunud ühe ja sama pere järeltulijaid. 19. sajandi lõpus sai talu peremeheks ja perenaiseks Jüri Jürisson (1875-1958) ning tema naine Liisa, neiupõlves Bakhoff (1870-1922). Neil sündis kaheksa last: Jaan, Marie, Jüri, Tõnis, Liisi, Hans, Martin ja Leida.
Kõige vanem poeg, Jaan Lepajõe isa - samuti Jaan, sündis 1899. aastal ja elas 89 aastat vanaks. Lõpetanud Põhja-Eesti Põllutöökeskkooli esimese lennu 1921. aastal, ei tulnud Jaan kohe Lepakosele, vaid töötas mitu aastat Läänemaal loomakasvatusnõuandjana, seejärel Põltsamaal ja Võhmas, talutöö kõrvalt kuni 1941. aastani. I926. aastal kosis ta naise Läänemaalt töökast Ilmandu talust. Kati, neiupõlves Üürike, oli lõpetanud Vigala Põllutöökooli. Seejärel otsustaski Jaan asuda isakoju, et seal ühiselt talu olukorda ja elujärge parandada.
Jänedal ja Vigalas saadud põllumajandusteadmised aitasid noorpaaril mõne aastaga viia talu eeskujulikule järjele. Jaanil oli hingestatud ettekujutus loodusest, inimese osast loodusväärtuste kasutamisel ja muutmisel. Neil sündis neli last, kes kõik omandasid põllumajandusliku kõrghariduse. Lastele õpetasid vanemad kõigepealt töökust, eesmärgistatud ja põhjalikult läbimõeldud tööd.