Kolm Lydiat : [artiklivalimik]
В твердом переплёте, в защитной обложке, в хорошем состоянии
Литературоведение, лингвистика, эстонский язык
Cерия "Eesti mõttelugu"
598 lk. ; 21 cm. ; [koostanud ja toimetanud Lea Tooming, Arne Merilai ja Ain Kaalep] Bibliograafia joonealustes märkustes. - Sisaldab registrit.
Meie “härrale” ja “isandale” vastavad kõnetlussõnad tähendavad maailma keeltes ikka “valitsejat”, “käskijat”, vahel ka “vanemat”. Sel taustal on tore melda, et ometi on olemas iidne Idamaa rahvas, kes pärimusliku viisakusvalemina kasutab sõna “õpetaja”, nii, et “õpetajana” tituleerivad üksüht piinamees ja rätsep, plekksepp ja vanakraamikaupmees... Sügav austus kultuuri vastu, mis selles sõnast vastu kajab, on seoses sügava austusega kaasinimese vastu: põhimõtteliselt tähendab see ju seda, et igalt ligimeselt ollakse nõus õppima ja iga inimene kuulutab enda igaveseks õpilaseks. Ja muidugi ka seda, et iga inimene tunneb end eriti austatuna, kui ta tohib olla õpetaja.
Nii peaksime asjasse suhtuma ju kõik. Kas teeme seda? Kümmekond aastat tagasi, kui andsin tunde ühes keskkoolis, kuulsin, et õpilased teevad mõnikord vahet “pedagoogi” ja “õpetaja” vahel; ei mitte küll nii väga täpselt, et kõneleda võiks terminitest, pigem emotsionaalsel alusell, nõnda et sõna “pedagoog” võib öelda ka irooniliselt või vaenulikult, sõna “õpetaja” on aga igal juhul positiivse kõlaga. Püüdsin muidugi õpilaste ees kaitsta kõikide Comeniuste ja Pestalozzide suurt humanistlikku pärandit, ühesõnaga seda teadust, mille nimeks on pedagoogika, ent omaette mõtlesin umbes nii, et on ikkagi hea, kui nad võõrsõnale eelistavad selgesti mõistetava tähendusega omasõna, tähendab, sugugi ei eita õpetamise ja järelikult ka õppimise mõtet. Sõna “õpetaja” tähendab austust neilgi.
Arvan, et enamik inimestest satuks mõningasse hämmingusse, kui neilt küsitaks andmeid õpetajate kohta, kes neid on mõjutanud. Heal juhul on neil ehk tõesti olnud mõni lemmikõpetaja, keda nad arvavad end olevat mõjutanud eriti, kui aga küsimus oleks seatud üldisemalt, tekiks paratamatult kimbatus. Aus enesevaatleja leiaks andmeid otse lõpmatul hulgal. Üsna pea nendiks ta, et vähe on elukutseliste õpetajate mainimist, arvesse tuleb ka väga palju teisi inmesi, keda ta oma pikas või lühikeses elus kohanud, arvesse tuleb ka nii mõnigi selline inimene, keda ta on kohanud ainult tolle loomingu kaudu – kõik on olnud tema õpetajad.