Ristimine tulega : romaan vabadussõjast

175, [1] lk. ; 18 cm

Oli külm jaanuari öö. Tee oli tuisust põndaklik ja konarlik; soolkibe tuul hulus telefoni traatides ja uhtus lume teelt nii, et talumeeste reed, mis meid karvastest ja kõheduses puristavaist hobuseist frondi poole vedasid, igal sammul ägedasti põdisesid ja vihaselt seesistujate sisikonda raputid.Vinge tuul näpistas nina, varbaid, sõrmi ja üldse ihuliikmeid, mis juhtumisi nõrga katte osalisteks olid saand.