Augsburgi usutunnistus : esitatud Rooma keisrile Karl V 25. juunil 1530
Pehmes köites, rahuldavas korras. Tiitellehel sissekirjutus.
Before 1946 | Christian | Religion
45, [2] lk. ; 18 cm. ; tekst gooti kirjas ; tõlge saksa ja ladina keelest ; tõlkinud ja eessõna kirjutanud Harald Wilhelm Põld
Karl V tahtis sisemiste usuvaidluste lahendamist, et ühendada jõud välisvaenlaste vastu. Selleks kutsuti 1530.aastal Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Wittenbergi ülikooli kreeka keele professor
Philipp Melanchthon koostas 28-st artiklist koosneva nn. Augsburgi usutunnistuse, milles rõhutas, et usk peaks olema inimmõistusele vastav.
1555. aastal sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte " kelle maa, selle usk". Iga vürst määras oma alamate usu. Tagajärjeks oli Saksa riikide jagunemine kahte rühma.
Augsburgi usutunnistus määras luterluse põhiseisukohad ja kirikuteenistuse alused (missa asemel lihtne emakeelne teenistus; 7-st sakramendist alles vaid ristimine ja armulaud) ; ei välisele hiilgusele, pühakujude ja säilmete kummardamisele. Kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja.