Augsburi usutunnistus
В удовлетворительном состояние
До 1946 года | Христианство | Религия
43 lk. ; 19 cm. ; saksa ja ladina keelest ümber pandud ; tõlkija F. W. Ederberg
Augsburgi usutunnistus on luteri kirikus peamine usutunnistus ja luterliku reformatsiooni üks olulisemaid dokumente. Karl V nõudmisel püüti aprillis 1529 teisel Speyeri riigipäeval Wormsi edikti reaalselt ellu rakendada ehk luterlust illegaalseks muuta. Seepeale esitasid luterlikud vürstid protesti ning teenisid nõnda protestantide nimetuse. Kompromissi püüti leida Augsburgi riigipäeval 25. juunil 1530, kus Philipp Melanchthon Augsburgi usutunnistuse Karl V-le esitas.
Usutunnistus kirjutati nii saksa kui ladina keeles. See on konkordantsis neljas raamat. Augsburgi usutunnistus tugineb Wittenbergi teoloogide varasematele kirjutistele.
Usutunnistus koosneb kahest osast. Esimese osa ehk põhiliste usuartiklite aluseks on 1529. aasta suvel koostatud Schwabachi artiklid. Esimeses osas, mis kannab pealkirja "Peamised usuartiklid" (artiklid 1–21), on juttu ristiusu põhiõpetustest: Issand, pärispatt, Kristus, õigeksmõistmine, kuulutusamet, kirik, sakramendid jne.
Teine osa, reformiküsimused, lähtub 1530. aasta märtsis kirja pandud Torgau artiklitest. Teises osas, mida nimetatakse "Vaidlusalused artiklid, kus käsitletakse väärkasutusi, mis on ära muudetud" (artiklid 22–28), räägitakse aktuaalsetest kirikuelu küsimustest, nagu armulaua jagamise viis, preestrite abielu (või abielutus), missa, piht, paastumiskombed, kloostritõotused ja piiskoppide võim.