Sõruots - Hiiumaa lõunarand. II osa

327 lk. : ill. ; 21 cm.

Meie päevadeni on säilinud Saare-Lääne piiskopkonna ja Saksa ordu maade jagamise lepingu ärakirjas on ladina keeles kirjutatud: Item extendentur termini bominum de Caries usque ad finem portus, qui dictur Sarwo, babeunt etiam duas insulam, quarum una vocatur Oriwaocko et alia Rouku. Eesti keeles tähendab see, et Karja inimeste piirisadama Sarwo alasse jääb ka kaks saart, mida hüütakse Oriwokaks ja Raukyks. Sarwo ehk hilisem Sõru võis tol ajal sõna "portus" tähenduses olla ka varjupaik või mingi jõekese suue. Arvestades maastiku erinevust 750 aastat tagasi, oli siin kõrgema harjaga kõver sarve moodi maakaar, mida lõunast piiras Söela ehk Hülge väin ja loodest sõgavalt maasse tunginud laht, mis hiljem kandsid nime Järve padu ja Jäbuse lõugas. Me ei tea, kas Sõru sadam paiknes esmanimetamise ajal praeguses kohas või loodepoolses lahes. Tõenäoliselt hiljem maatõusu tagajärjel kinnikasvanud lahes, sest ka Emaste mõisa sadam paiknes veel 150 aastat tagasi Tohvri laidude vahel. Praeguse kahe Tohvri majaka vahel valmistas mõisa telliskivivabrik toodangut, mida ka sadama kaudu välja veeti.