Hüvasti, relvad!

424, [1] lk. ; 22 cm ; inglise keelest tõlkinud [ja järelsõna:] Enn Soosaar ; [toimetanud Evi Laido ; kaane kujundanud Anne Pikkov]

1918. aasta mai lõpus liitus tollal kõigest 19-aastane ameeriklasest Ernest Hemingway Euroopa Suure Sõjaga, «mis pidi tegema lõpu kõigile sõdadele». Ta asus vabatahtlikuna tööle kiirabiauto juhina Itaalia rindel, kuid sai raskesti haavata kõigest pärast paarikuist teenistust ning veetis mitu kuud nii hospidalis kui taastusravil. Teistkordne katse rindele naasta lõppes kollatõve ja uue haiglaraviga ning sellega tema sõjaväljakogemused ka piirdusid.
Autobiograafiliste sugemetega raamatus kirjeldab Hemingway oma toonaseid läbielamisi. 1929. aastal esmakordselt ilmunud romaan, mida paljud kriitikud on tunnistanud läbi aegade parimaks sõjaromaaniks, räägib leitnant (tenente) Frederic Henry, Ameerika sõjaväelase elust. Kuid see ei ole üksnes sõjaromaan – selliste tunnete kõrval nagu hirm, sõprus ning noorte naiste-meeste ennastohverdav vaprus on siin kirjas ka imekaunis, dramaatiline ja kirglik armastuslugu