Eesti rahva ennemuistsed jutud

499 lk., 11 l. ill. ; 21 cm ; [toimetuskolleegium: K. Taev (vastutav toimetaja)... jt. ; järelsõna: H. Niit ; illustreerinud G. Reindorff]

"Ennemuistsed jutud" on koduta loomade sarnased, kelle sündimise paik mõnikord teadmata on, kuid kes siiski igal maal ja kõigi rahvasugude keskel elavad, ja ehk küll esiotsa kui võõrad sinna tulnud, aegamööda sealse rahva kombeid ja viise mööda endid kujundavad, nagu oleksid nad praeguses paigas sündinud ja maast madalast üles kasvanud. Meie päevil, kus vanu jutte mitmelt maalt hoolega kokku korjatakse ja kirja pannakse, võivad õpetatud mehed selgesti tunnistada, et mitme laialilagunenud jutu eod ühest tüvikust on üles kasvanud, kust võsusid teistesse kohtadesse viidi ja kus nad hiljemini sedaviisi kasvasid, kuidas päikeseterad, vihmasajud ja tuulehood neid kosutasid, või tähendussõnata üteldes: kuidas iga rahva mõistus, vaimuharidus ja elamise viis nende külge puutusid.»
Fr. R. Kreutzwaldi eessõnast «Eesti rahva ennemuistsete juttude» I trükile.