Inimhingede insenerid

253, [1] lk. : kaart. ; 22 cm; [hollandi keelest tõlkinud Vladimir Beekman]

«Inimhingede insenerid» loob ettekujutuse kirjanikest totalitaarsel ajastul. See on haarav uurimisretk inimkonna ajaloo ühe kõige pentsikuma eksperimendi – nõukogude süsteemi aluste juurde.
Põnevalt, nii tänapäeva kui mineviku seisukohast, esitab autor romantik Konstantin Paustovski ja tema kaasaegsete traagilised saatused. Ta laseb lugejal osa saada vene revolutsiooni entusiasmist, mille abil kunst ja tegelikkus tõmmati radikaalselt liistule. Nimekad kirjanikud ülistasid kanalite ja tammide rajamist pealkirjade all nagu «Energia», «Hüdrotsentraal» ja «Aeg, edasi!»
Kuid nende reipus, algus spontaanne ja idealistlik, moondub kohustuslikuks kiidulauluks. Kuna kolossaalsed vesiehitused viivad vägivalla ja hävitustööni, jätkavad nõukogude kirjanikud endise hooga illusioonühiskonna ehitamist. «Kerge on surra kangelassurma,» tõdeb Paustovski, «aga raske on kangelasena elada.»
Aktuaalsete reportaažide ja üllatavate tõdemuste abil juhib Frank Westerman lugeja dramaatilise lahenduse juurde: duell kirjanike ja hüdroehitajate vahel oli see, mis juhatas sisse nõukogude impeeriumi languse.