Eesti jooksiklased (Coleoptera, Carabidae)
Pehmes köites, rahuldavas korras
Võtmesõnad: määrajad
598 lk. : ill. ; 21 cm; Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Zooloogia ja Botaanika Instituut. Sisaldab bibliograafiat
Kokkuvõte saksa ja vene keeles
Jooksiklased (Carabidae) kuuluvad sugukonnana mardikaliste (Coleoptera) seltsi, millele on omased kõik põhilised klassi tunnused. Seltsi iseloomustab täismoone: esinevad enamasti kolme paari jalgadega (oligopoodsed), harvemini jalgadeta (apoodsed) vastsed ja harilikult vaba nukk. Vastne teeb läbi tavaliselt kolm kasvujärku. Valmikutel on keskrindmiku tiivapaar moondunud jäikadeks kattetiibadeks. Tagarindmiku tiivapaar esineb kilejate lennutiibadena, võib aga olla ka mandunud. Pea alapool on hästi väljakujunenud kurgualusega. Suu on haukamissuistega. Keha suurus varieerub mardikalistel õige ulatuslikes piirides. Väikseim seni tuntud liik on 0,25 mm pikkune (Nanosella fungi Põhja-Ameerikas), suurimad on 16 cm pikkused (Titanus giganteus ja Dynastes herculeus troopikaaladel). Kogu maakeral tuntakse üle veerand miljoni mardikaliigi, endise Nõukogude Liidu territooriumilt üle 20 000, Kesk-Euroopast üle 7200, Soomest 2960 liiki, Eestist ümmarguselt 2800 liiki.