Armastus : (Langeais' hertsoginna)

Sarjaandmed: Looduse universaal-biblioteek ; nr. 142-145

192 lk. : ill. kaas ; 18 cm. ; prantsuse keelest tõlkinud Aleksander Aspel

Honoré de Balzac (1799-1850) oli suurim prantsuse kriitiline realist. Ta sündis Kesk-Prantsusmaal, tema isa tegeles toidumoona hankimisega sõjaväele. Balzac õppis Vendôme`i kloostrikoolis ja lõpetas Pariisis juriidilise kooli. Esimene talle kuulsust toonud romaan "Šuaanid ehk Bretagne aastal 1799" kujutab sündmusi, mis leidsid aset nimetatud Prantsusmaa provintsis, teos toetub faktidele šuaanide, vanameelsete ja kirjaoskamatute talupoegade mässust keskvalitsuse vastu.
Tema rohked kaasaega kujutavad romaanid hakkasid ilmuma lühikeste vaheaegade järel. 1841. aastal said need üldpealkirjaks "Inimlik komöödia" mis oli nn. ühiste tegelastega ulatuslik romaanitsükkel ehk jõgiromaan. Balzac oli erakordselt viljakas kirjanik. 1832. aastal, kirjutades romaani "Kolmekümne-aastane naine", tutvus ta kirjateel oma tulevase abikaasaga Ewelina Hanskaga. Balzac kavandas 140 romaani, valmis jõudis nendest 90 teost. "Inimlik komöödia" jaguneb kolme ossa: "Kommete etüüdid", "Filosoofilised etüüdid" ja "Analüütilised etüüdid".