Vergilius ja tema tähendus nüüdismaailmale
Pehmes köites, heas korras
Sari "Elulooline seeria"
147 lk., 1 l. ill. : ill. kaas ; 19 cm. ; tõlkinud Ants Oras ; eessõna: Pärtel Haliste ; kaane kujundanud Ado Vabbe
Publius Vergilius Maro (15. oktoober 70 eKr Andes – 21. september 19 eKr Brindisi) oli rooma kirjanik.
Kirjanduskatsetuste alguses jäljendas Vergilius äratuntavalt Catullust ja Lucretiust, mis paistab selgesti silma Vergiliuse meie päevadeni säilinud luulekogust „Catalepton". Vergiliuse esimene suurem luulekogu „Bucolica" oli lähedane Theokritose karjaseluulele. Seda siiski vaid vormilt, sisus olid Vergiliuse idüllid, mida tuntakse ka "Ekloogide" nime all, erakordselt kaasaegsed. Karjusemaski all mõtestati tollast poliitikat ning kirjandustrende. Imperaator Octavianus Augustuse tellimusel kirjutas Vergilius ka "Georgica" neli laulu, milles poeet ülistas Itaaliat ning maaharimiskunsti. Seda kaunilt kirjutatud teost võib pidada üheks esimeseks katseks tuua linnastumisele kalduv rahvas tagasi looduse ja maatööde rüppe. Ka Vergiliuse suurteos "Aeneis""oli kirjandushuvilise imperaatori tellimus. Trooja kangelase Aenease elu ja võitluse kaudu lõi Vergilius Rooma rahvuseepose, milles aukohal oli Caesari kasupoeg Augustus koos oma lähikondsetega.