Igal pool on Viisivere
Softback, in good condition
56 lk. : ill. ; 20 cm ; [illustreerinud M. Kernumees]
SÄÄRIKUD
Minul punasest kummist on säärikud,
mis peaksid tõstma mu väärikust.
Ei võlu neid siiski hea kivine tee.
Aina tahaksid minna läbi pori ja vee.
Nad mudastes loikudes astuvad.
Kraavikallastelt alla laskuvad.
Seal kive ja kõntsa sorides
nad õhtuks on üleni porised.
Ema kurjalt siis minuga kõneleb,
nende saabaste pärast ta tõreleb.
Minu isal on tugevad säärikud.
Pole puhtad, vaid samuti määritud.
Pole keegi neid ammugi viksinud.
Neile värvi ja lupja on pritsinud.
Töölt tulles neid isa ei harjagi.
Ema selle eest teda ei sarjagi.
Minu onul on mehised säärikud.
Ülaotsad neil alla on kääritud.
Nii tugevad, pikad ja rohmakad.
Teel käimiseks veidike kohmakad.
Kuid merel nad väljas on täismehe eest.
Nad läbi on parkunud soolasest veest.
Kuid võrkudes rikkad on loomused,
siis saabastel helgivad soomused.
Neil küljes on õli ja adrude lehk.
Kas onu saab selle eest tõrelda ehk?
Minul punasest kummist on säärikud.
Ei tõsta nad palju mu väärikust.
Mis teha küll, sõbrad?
Andke kiiresti nõu -
juba ootab mind jällegi tänav ja õu...