Arhitekt Alar Kotli : monograafia

253, [1] lk. : ill., portr. ; 22 cm; [toimetanud Salme Lehiste, Heie Treier]

Alar Kotli sündis 27. augustil 1904 Väike-Maarjas. Tema isa Johan Kotli (Eluruun.png 1853; Surmaruun.png 1940) oli Väike-Maarja köster, aktiivne muusikaelu korraldaja, seltside tegelane ja ajalehtede kirjasaatja.
Alghariduse sai Kotli kodus. Aastatel 1915–1922 õppis ta Rakveres Viru maakonna reaalgümnaasiumis (millele ta 1935. aastal projekteeris uue hoone). 1922–1923 õppis ta kunstiühingu „Pallas“ kunstikoolis skulptuuri. Samal ajal õppis ta lühikest aega Tartu Ülikoolis matemaatikat.
Arhitektikutse omandas Kotli õppides aastatel 1923–1927 Danzigi Tehnikaülikoolis arhitektuuriteaduskonnas, pärast lõpetamist oli ta 1928. aastani sealsamas assistent.
1930. aastast töötas Kotli Haridus- ja Sotsiaalministeeriumis. 1935. aastal suunati ta ümber Teedeministeeriumi. 1930ndatel kujunes temast riigi esindushoonete arhitekt. Kaalukad tellimused, sealhulgas Toompea lossi ümberehitused ja Vabariigi Presidendi kantselei Kadriorus tõendavad Kotli tunnustatust.
Alates 1937. aastast töötas Kotli riigile kuuluvas ettevõttes „Ehitaja“. 1938–1940 oli Kotli õppejõud Riigi Tööstuskoolis.
1938. aastal oli Kotli Kultuurkapitali kujutava kunsti sihtkapitali poolt valitud Riiginõukogu liikme valijamees.
Nõukogude okupatsiooni alguses suunasid okupatsioonivõimud Kotli Kergetööstuse Rahvakomissariaadi Projekteerimiskeskuse abidirektoriks. Samal ajal oli ta õppejõud Jaan Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti Koolis. Pärast Suvesõda jäi Kotli tööle Tehnikadirektooriumi ehitusvalitsusse, kus oli osakonnajuhataja.
Kotli jätkas tööd arhitektina ka pärast Teise maailmasõja lõppu. Ta töötas 1958. aastani „Estonprojektis“, saades 1955. aastal selle peaarhitektiks. 1958–1961 oli Kotli Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituudi ehitus- ja arhitektuurisektori juhataja.
Kotli on maetud Tallinna Metsakalmistule.