Ümber Võrtsjärve
Pehmes köites, rahuldavas korras
Eesti kodulugu | Folkloor, etnoloogia, etnograafia | Jõed, järved, sood | Loodusteadused
152 lk. : ill. ; 21 cm. ; Võrtsjärve Sihtasutus.
Bibliograafia lk. 151-152.
Raamat sisaldab kirjeldusi järvest ja järve elustikust, selle tekke- ja arenguloost. Huviorbiidis on Võrtsjärve ümbruse vaatamisväärsused, tutvustatakse piirkonna kultuuri ja ajalugu ning praegust eluolu.
Kohalik muistend jutustab. Praeguse Virtsjärve asemel olnud ka vanasti järv, aga ilusa kristallselge ja karastava veega ja ilusate kallastega. Järve ümber kasvanud suured tamme- ja vahtrametsad. Järve ümbruskonnas elanud aus rahvapõlv, kes harinud oma põldu, pidanud järve pühaks ja hoidnud selle vee puhtana. Järves elanud kallid kalad. Järve nimi olnud Emujärv. Aegamööda muutunud aga rahvas halvemaks ja autumaks, reostanud järve kaldaid ja solkinud tema vett. Järv saanud pahaseks ja ühel päeval tõusnud õhku ning vajunud ära mere poole, kuni kadunudgi rahva silmist. Asemele jäänud lage maa mudase pinnaga, kus vili hästi kasvanud. Sinna asunud elama inimesed ja ehitanud endale elamud. Ühel jaanilaupäeva õhtul läinud seitse venda korraga kirikusse ja siis tulnud järv suure kohinaga tagasi ja matnud kõik elava ja kirikugi ühes rahvaga enda alla. Järv ise aga ei olnud enam nii ilus. Ta vesi polnud nii selge ja karastav kui endisel järvel. Seepärast ei hüütud teda enam Emujärveks, vaid Virts- ehk Võrtsjärveks, kohaliku murraku järgi ka Võltsjärveks s.o. valejärveks.