Üldine metsakasvatus

613 lk., 1 l. portr. : ill. ; 27 cm

Kõrgemates metsanduslikes õppeasutustes kasutatava õpiku teine, parandatud trükk.

Prof. M. J. Tkatšenko (1878–1950) oli XX sajandi esimese poole üks silmapaistvamaid metsandusteadlasi. Ta juhatas kuni elu lõpuni üldise metsakasvatuse kateedrit Petrogradi Metsainstituudis (hilisem nimetus Kirovi nimeline Metsatehniline Akadeemia), olles oma eelkäija G. F. Morozovi väärikaks järglaseks.
M. J. Tkatšenko tundis suurepäraselt metsa ja oma maa metsamajandust; hästi tundis ta ka välismaa metsamajanduse iseärasusi. Ta pärandas teadusele üle 130 trükitud töö metsateaduse mitmesugustelt aladelt.
Tema avastas puutüvede mahu seaduse, mille kontrollimine praktikas nii kodu- kui ka välismaal tõi sellele täieliku kinnituse. See seadus võeti aluseks massitabelite koostamisel Nõukogude Liidus.
M. J. Tkatšenko klassikaline teos «Põhjarajoonide metsad» ei ole kuni käesoleva ajani kaotanud oma suurt teaduslikku tähtsust.
Sõjaeelseil aastail koostas ta üldise metsakasvatuse algupärase kursuse, mis ühelt poolt oli autori aastatepikkuse teadusliku tegevuse kokkuvõte, teiselt poolt esimene täielik nõukogude metsakasvatuse õpik, mis haaras kursuse kõiki põhilisi osi.
Mõni aeg enne surma valmistas prof. Tkatšenko ette selle kapitaalse teose teise trüki, mille ta töötas ümber vastavalt bioloogiateaduses toimunud muudatustele.
Teadusliku töötaja-metsakasvataja põhiliseks laboratooriumiks on mets. Palju töötas selles laboratooriumis Tkatšenko ise ja nõudis ka teistelt tihedat sidet metsaga. Ta hindas neid töötajaid, kes, nagu ta rääkis, «koguvad materjali elusast metsast, mitte aga asutuste koridoridest».
Tuhanded metsateadlased – tema õpilased – töötavad meie suure kodumaa eri osades: paljud tema õpilased on saanud teaduste kandidaatideks ja doktoriteks.

I. Melehhov