Õiguskantsleri 2005 aasta tegevuse ülevaade : ülevaade seadusandliku riigivõimu ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega. Ülevaade õiguskantsleri tegevusest põhiõiguste ja vabaduste kaitsel
25.00€

Õiguskantsleri 2005 aasta tegevuse ülevaade : ülevaade seadusandliku riigivõimu ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega. Ülevaade õiguskantsleri tegevusest põhiõiguste ja vabaduste kaitsel

Tallinn : Õiguskantsleri Kantselei, 2005
Pehmes köites, heas korras

Õigusteadus, kriminalistika, politsei

Võtmesõnad: aastaraamatud

30 cm

ÕIGUSKANTSLERI PÖÖRDUMINE
Hea lugeja
Õiguskantsleri seaduse § 4 alusel esitan igal aastal ülevaate oma tegevusest
Riigikogule. Käesolevas ülevaates on kokku võetud 2005. aasta tähtsaimad
kaasused nii õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalves kui ka
ombudsman’i tegevuses põhiõiguste ja -vabaduste kaitsel.
Põhiseaduse kohaselt on õiguskantsler sõltumatu põhiseaduslikkuse
kaitsja ja isikute põhiõiguste ja -vabaduste järelevalvaja. Selline staatus
võimaldab anda probleemidele erapooletu hinnangu ning kaitsta tõhusalt
inimesi riigivõimu omavoli eest. Hoides ja arendades demokraatlikku
põhiseadusriiki, euroopalikku õiguskultuuri ning võrdset kohtlemist,
soovin suurendada oma tegevusega demokraatliku tahtekujunduse
protsessi ausust ja läbipaistvust. Olles õigusvahemees isiku ja riigi vahel,
saan seista avaliku võimu seaduslikkuse ja hea halduse tava põhimõtete
eest, püüdes suurendada riigi ja isiku vahelist usaldust, õiglust ja
sotsiaalset kindlustunnet ning kodanikuteadvust.
2005. aasta oli Eestile esimene Euroopa Liidu liikmeks oleku täisaasta. Selgemaks said nii liikmelisusega
kaasnevad positiivsed aspektid kui ka tegematajätmised acquis communautaire’i ülevõtmisel. Euroopa
Liidu õiguse ülevõtmine ei ole tulnud Eestile valutult. Nagu teistegi liikmesriikide puhul, nii on ka
Eesti suhtes Euroopa Komisjon algatanud direktiivide ülevõtmata jätmise kohta rikkumismenetlusi.
Tuleks vahetada mõtteid selle üle, kas eurolõimumise senine korraldus on olnud piisav ning kas
rikkumismenetluste vältimiseks tulevikus oleks vaja siseriiklikku järelevalvemehhanismi Euroopa
Liidu direktiivide õigeaegse ja sisuliselt korrektse ülevõtmise üle.
2005. aasta oli järjekordne reformide aasta. 2005. aasta jaanuaris jõustusid hooldajatoetuse ja
rehabilitatsiooniteenuse reform. 2005. aastal võeti vastu uus tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse
seadustik, mis jõustusid 2006. aasta jaanuaris. Eelnev tähendab, et riigiasutused peavad pidevalt
selgitama uute seaduste sisu ja mõju avalikkusele ja õiguskantsler peab analüüsima nende
rakenduspraktikat.
Ka on 2005. aasta oluline selle poolest, et esimest korda Eesti õigusavalikkuses tõusetus teravalt
väljendusvabaduse teema, seda nii seoses poliitilise sõnavabaduse (nn poliitilise välireklaami
keelustamine) kui ka veebisõnavabadusega. Ilmselt näitab aktiivne diskussioon sel teemal
avalikkuse valmidust ja tahet oma seisukohti välja öelda, mis omakorda on igati tervitatav märk
kodanikuühiskonna arengust ning ühiskonnaasjade üle otsustamisel kaasarääkimisest.
Õiguskantslerile aastas laekunud avalduste arv ületas 2000 piiri juba 2004. aastal ning ka
2005. aastal laekunud rohkem kui 2000 avaldust näitab ühiskonnaliikmete üha suurenevat teadlikkuse
kasvu toetuda põhiseadusele ning kaitsta oma põhiõigusi. Nii kodanike avalduste kui ka ühiskonna
oluliste valuteemade omaalgatuslike menetluste põhjal olid 2005. aastal õiguskantsleri teravdatud
tähelepanu all õigus tervise kaitsele, isikuandmete kaitse, erivajadustega õpilaste haridusõigus,
sotsiaal- ja tööõiguse küsimused, planeerimis- ja ehitusõigus, meie kõigi elule ja riigi julgeolekule
ohtlike raudteeveoste regulatsioon, keskkonnaõigus ning mitmed teised probleemid.
Soovin anda käesoleva ülevaatega Riigikogule ja õigusavalikkusele erapooletu vahekokkuvõtte Eesti
õiguskorra hetkeseisust ning loodan, et see aitab muuta Eesti õiguskorda inimesekesksemaks ja
euroopalikumaks.