Parfüüm : ühe mõrvari lugu : [romaan]
В мягком переплёте, в хорошем состоянии
Фантазия, ужас и фантастика | Художественная литература | Художественная литература (зарубежная) | Криминал- увлекательные романы
150, [1] lk. ; 20 cm. ; saksa keelest tõlkinud ja järelsõna: Helgi Loik ; kujundanud Rudolf Pangsep.
80-ndate aastate lõpus paari aasta jooksul maailmakuulsaks saanud ja rohkem kui neljakümnesse keelde tõlgitud romaan XVIII sajandi "geniaalsest koletisest" Jean-Baptiste Grenouille'st, kelle nimest võiks tuletada mõiste grenuism geniaalse lõhnade eristamise tähenduses, nii nagu teiste XVIII-XIX sajandi "geniaalsete koletiste" Sade'i, Masochi ja Bonaparte'i nimest on tuletatud mõisted sadism, masohhism ja bonapartism.
Ja üksi jäetuna, lõpuks - ometi kord! - üksi, küünitab Jean-Baptiste igatsetud lõhnade järele, avab esimese pudeli, kallab endale klaasi ääreni täis, tõstab selle huultele ja joob. Joob jaheda lõhna klaasi ühe sõõmuga tühjaks, ja see on kõik! See on nii vabastavalt hea, et armsal Jean-Baptiste'il tuleb õndsusest vesi silma ja ta valab endale kohe teise klaasi seda lõhna: lõhna aastast 1752, kinni püütud kevadel enne päikesetõusu Pont Royalil, läände pööratud ninaga, kust puhus kerge tuul, milles oli segunenud mere lõhn, metsa lõhn ja natuke tõrvast lõhna lootsikutest, mis kaldal lebasid. See oli esimese lõppeva öö lõhn, mille ta ilma Grimali loata veetnud Pariisis ringi hulkudes. See oli saabuva päeva lõhn, esimese koidiku lõhn, mida ta vabaduses vastu võttis. See lõhn oli talle tollal vabadust tõotanud. See oli tõotanud talle teistsugust elu. Tolle hommiku lõhn oli Grenouille'le lootuse lõhn. Ta hoidis seda hoolikalt. Ja jõi seda iga päev.