Paul Kamm : reproduktsioonide album
Pehmes köites, ümbrispaberiga, heas korras.
47 lk., 20 l. ill. : ill. ; 26 cm. ; rööptekst vene keeles ; koostanud ja eessõna: Olev Soans ; kaanekujundus: Ludvig Kruusmaa
Paul Kamm (29. detsember 1917 Kärdla – 19. juuni 1979 Kärdla) oli eesti graafik.
Nagu paljudel, nii ka temal lõppes koolitee alghariduse omandamisega. Kuid unistus - saada kunstnikuks- jäi püsima. 1935. aastast peale töötas ta tekstiilitöölisena algul Kärdlas, siis Tartus ja vahetult enne Suure Isamaasõja puhkemist Keilas. 31. märtsil 1942 sai Paul Kammile saatuslikuks. Võttes osa ühest lahinguõppusest sai ta tugevalt külmetada. Pikaajaline haiglaravi ei andnud tulemusi. Paul Kamm kaotas tervise, jäi liikumatult lamavaks - ta oli siis 25 aastat vana. 1946. aastal toodi ta kanderaamiga kodusaarele. Ta võis ainult vaevaliselt sõrmi liigutada, aga kui hakata treenima, vast saab siis joonistada? Aegapidi omandasid sõrmed kindluse. Esialgsed saamatud katsetused, muutusid aasta-aastalt meeleolukateks piltideks kodusaare loodusest ja kalurite elust - "Kivine rand" (värviline pliiats, 1960), "Ristna männid" (grafiit, 1962), "Hiiumaa motiiv" (grafiit, 1962), "Ristna" (grafiit, 1963), "Sõudjad" (süsi, 1965) jt. Olukorrast tingituna saab ta vähe joonistada otse natuurist, paljud motiivid tuleb paberile kanda mälu järgi. Joonistusvahendiks on peamiselt pliiats. 1953. aastal võttis ta esmakordselt osa Kärdla isetegevuslike kunstnike näitusest. Aastatepikkune töö oli vilja kandnud, talle anti I preemia. 1961. aatal võttis Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut ta oma šefluse alla, teda hakkas juhendama graafik Olev Soans. Samal aastal esines Paul Kamm juba Moskvas Isetegevuslike kunstnike näitusel. Ka seal sai ta diplomi. 1963. aastal võeti ta vastu Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmeks.