Karusloomad ja nende haigused
Pehmes köites, heas korras
Põllumajandus | Veterinaaria-, kodulooma, -linnukasvatus,
Võtmesõnad: karusloomad
263 lk. : ill. ; 21 cm ; koostaja Salme Kangur ; [kaanekujundus ja illustratsioonid: Lembe Ruben ; kujundaja Tiina Kivisäkk ; Eesti Maaülikool, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut]
Bibliograafia lk. 258-259.- Sisaldab registrit
Karusloomakasvatuse eesmärk on toota naturaalset ja eksklusiivset karusnahka. See loomakasvatusharu on levinud põhjamaades, kus jahe kliima sunnib kasutama soojemaid kehakatteid, milleks sobib suurepäraselt karusnahk.
Ka Eestis kasvatatakse karusloomi, küll mitte nii palju nagu näiteks Soomes, Taanis ja Norras. Kuid muudatuste tuultes on karusloomakasvatus siiski ellu jäänud ja on lootust, et nende loomade kasvatamine võtab pisut teise vormi, kui ta oli senini. Juba praegu kasvatatakse meil taludes nii tšintšiljasid kui küülikuid, farmerid tunnevad huvi karusloomade aretuse, nahastuse ja toodangu realiseerimise vastu.
Seni on kõige suurem puudus olnud kvalifitseeritud arstiabist. Kahjuks ei ole praegused loomaarstid saanud tudengipõlves õpetust karusloomade haigustest. Käesolev raamat on esimene eestikeelne karusloomade haigusi käsitlev väljaanne ja loodetavasti leiavad sellest vajalikku erialast infot nii üliõpilased kui praktiseerivad loomaarstid.