Nimetamine ja paratamatus

218 lk. ; 21 cm; tõlkinud [ja järelsõna:] Anto Unt

Nimetamine ja paratamatus »...väärib möödaminnes märkimist kui sõjajärgse ajastu võibolla kõige olulisem filosoofiaalane teos,» on öeldud ühes raamatus, mis 1996.a ilmus ka eesti keeles. Tõsi, too raamat kannab nime Pisiblufi käsiraamat: filosoofia, mis võib ehk mõne lugeja silmis tsitaadi usaldusväärsust kahandada. Ent mulle jättis see ülevaade küll asjatundliku mulje, nii et pean võimalikuks sealt veel teisegi tsitaadi tuua: «Anglosaksi filosoofid (nende hulgas muidugi ka soomlased) armastavad tihti kinnitada, et nemad ei kuulu mingisse kindlasse koolkonda või sekti. [...] Kõik nad pannakse vältimatult ühte patta kui «Analüütilise Filosoofia esindajad».» See teine tsitaat oleks siis käesoleva raamatu üldisemale kontekstile osutamiseks, sest loomulikult kuulub mainitud filosofeerimistraditsiooni ka Saul Kripke.