Eesti eksliibris 1900-1990 : kataloog
Pehmes köites
31, [1] lk. : ill. ; 19 cm. ; Eesti Eksliibriseühing, Tallinna Linnamuuseum ; koostanud Rein Loodus, Heikki Lahi
Eesti rahvusest kunstnikud hakkasid eksliibriseid looma 20. sajandi alguses - Kristjan Raud, Udo Ivask, Rudolf Lepik, Richard Kivit, Märt Laarman, Gustav Mootse, Günther Reindorf, August Roosileht, Oskar Kallis, Aleksander Tassa jt. Pöörde sellel alal tõi aga Eesti iseseisvumine 1918. aastal. Hoogu andis omakorda 1935. aastal Eesti raamatu 400-aastase juubeli puhul peetud raamatuaasta. Järgmised aastad tõid aga lisaks eelmainituile juurde rohkesti suure ande ja loomevõimega graafikuid, nagu Arkadio Laigo, Paul Luhtein, Hando Mugasto, Ott Kangilaski, Karin Luts, Esko Lepp, Richard Kaljo, Ernst Kollom, Evald Okas jt.
Isegi rasketel sõja-aastatel 1941-1945 lõid eksliibriseid Märt Laarmann, Arkadio Laigo, Riho Lahi, Ott Kangilaski, Johann Naha, Villu Toots jt.
Sõjakeerises välismaale sattunud eesti kunstnikud jätkasid eksliibriste valmistamist nii eestlastele kui ka teistele soovijatele. Eriti produktiivne oli Johann Naha, samuti Aune Siim, Endel Kõks jt.
Vahetult pärast sõda oli eksliibriste loomises mõõnaperiood. 1950.-60. aastatel oli aga plahvatuslik tõus tänu väsimatule eksliibriste kogujale ja propageerijale Paul Amburile. Eksliibriste loomisega hakkasid tegelema ka noored kunstnikud Hugo Hiibus, Berta Mäger, Olev Soans, Vive Tolli, Väino Tõnisson, Asta Vender, Silvi Väljal jt.
Paul Amburi suure töö tulemusena ilmus trükist põhjapanev teos "Eesti kunstipärastest eksliibristest" ja terve rida raamatukesi nagu "5x5 eksliibrist puugravüüris", "Arkadio Laigo eksliibristest", "Esko Lepa eksliibrised" jt. Hoolimata "raudsest eesriidest”, viis Paul Ambur oma rohkete publikatsioonidega Lääne-Euroopa eksliibrisealastes ajakirjades eesti eksliibrise Euroopasse, kus neid hinnatakse kõrgelt tänapäevani.